Rühmatöö õpihaldussüsteemil põhineva õpikeskkonna kavandamine

Meie rühm koosneb kahest inimesest Aalo Banko ja Tuuli Haljaste. Meie rühmatöö on koostatud kahe aine raames ,,Õppedisaini alused’’ ja ,, Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe’’. Rühmatöö teemaks on eakate digiturvalisusega seotud teadmiste tõstmine, mille raames lõime Google Classroom keskkonnas ,,Digiturvalisuse kursuse’’.

Kursus/Koolitus on mitmepäevane ja ideaalis läbi viidud raamatukogus, koos juhendajaga, kuid on võimalik ka e-kursusena läbida. Terve kursus on loodud samm-sammulise ülesehitusega, mis jaotub erinevate teemade alla. Et läbida testid tuleb vaadata läbi eelnevad videod või esitlus, sest info testide läbimiseks tuleb nendest.

Probleemi tutvustus

Digitehnoloogiat kasutades töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes või kogukondades suheldes on vaja teatud digipädevusi, nt. kriitilist mõtlemist, analüüsioskust ja võõrkeeleoskust (Haridus-ja teadusministeerium, 2014), mis kahjuks paljudel vanuritel puuduvad ja tänu sellele langevad nad kergemini petuskeemide ohvriks nii telefoni ja kirjade teel, kui ka sotsiaalmeedia vahendusel.

Sihtgrupi analüüs

Sihtgrupp: Sihtgrupiks on eakamad inimesed, kes kasutavad nutitelefoni, kui ka arvutit ning on aktiivsed sotsiaalmeedias (Facebook, Messenger jne) ja omavad meilikontot, aga ei oska neid teha turvaliselt ja langevad petuskeemide ohvriks või ei oska oma seadseid erinevatel kontodel turvaliseks või privaatseks muuta.

Persoona 1

Janne

Janne on 70 aastane töötav pensionär, ta on tegus ja sotsiaalne vanaema, kes soovib kursis olla maailmas toimuvaga kui ka oma lastelaste eludega nii helistamise teel, kui ka jälgides neid sotsiaalmeedias. Janne omab nutitelefoni ning on Messengeri, Facebooki ja veebilehtede pidev kasutaja. Janne kommenteerib sotsiaalmeedias oma lähedaste pilte ning hoiab ennast maailma asjadega kursis läbi erinevate sotsiaalmeedia kanalite. Soov kõigega kursis olla on aga tekitanud kulukaid olukordi, mis oleksid välditavad digiturvalisusega seotud teadmiste tõstmisega.

Eesmärgid:

Suurendada digiturvalisusega seotud teadmisi ja osata neid praktikas kasutada.
Toetada turvalise nutiseadme/arvuti kasutamise oskust.
Toetada oskust meili sisu ja reklaame kriitiliselt hinnata.

Koolituse läbides:

Koolituse läbides peaks Janne olema võimeline hinnata kirjade, reklaamide jne. sisu kriitiliselt ning oskama neid eirata. Osata teksti sisu lugedes aru saada pahatahtlikest skeemidest ning kaitsta oma isikuandmeid. Kasutada oma nutitelefoni turvaliselt ilma, et nõustuks kolmandate osapoolte rakenduste või teenustega.

Persoona 2

Mihkel

Mihkel on 60 aastane aktiivne ajaga kaasas käiv inimene, seoses oma tööga on ta pidanud arendama oma digipädevusi. Ta oskab kasutada põhilisi kontoriprogramme ja suhtluskanaleid, ta kasutab igapäevaselt nutitelefoni ja arvutit. Vabal ajal loeb ta veebipõhiseid ajalehti, suhtleb oma lähedastega sotsiaalmeedias, tellib asju nii eesti kui välismaa veebipoodidest, broneerib reise ja teenuseid, vaatab videosi/filme. Kuna tema teadmised digiturvalisusest on puudulikud siis tuleb tal ette olukordi, kus ta vajutab valedele linkidele või reageerib kahtlase sisuga meilidele ning tänu sellele on tema arvuti sageli hädas viirustega ja ette on ka tulnud olukordi kui ta maksab teenuste eest, millest ta täpselt aru ei saa.

Koolituse eesmärk:

Suurendada digiturvalisusega seotud teadmisi ja oskusi neid praktikas kasutada.
Toetada turvalise nutiseadme/arvuti kasutamise oskust.
Toetada oskust meili sisu ja reklaame kriitiliselt hinnata.

Koolituse läbinu:

Teab digiturvalisuse põhimõtteid ja oskab seadmeid kasutada turvaliselt.

Oskab kriitiliselt hinnata veebist saadavat infot ning teab millal seda eirata.

Oskab teksti sisu lugedes aru saada pahatahtlikest skeemidest ning oskab kaitsta oma isikuandmeid.

Vahendite võrdlus ja valik

Google Classroom- Kerge on kasutada kõiki Google’i teenuseid ühe sisselogimise baasil. Võimalik kasutada ka nutitelefonis mobiilirakendusega. Väga lihtne disainida vastavalt teemale. Palju erinevaid võimalusi õppesisu tootmiseks nt. videod, slaidid, testid jne. Hea ülevaade tehtud ja tegemata ülesannetest.

Harno Moodle- Kasutamiseks tuleb eraldi konto luua. Võimalik kasutada ka nutitelefonis mobiilirakendusega. Ühe kursuse materjale raske taaskasutada. Erinevate materjalide lisamine hea valikuga nt. videod, testid, pdf faili jne. Õpilaste hindamine ja areng jälgimine lihtne.

Meie rühm valis alguses wordpressi baasil koolituse loomise võimaluse, kuid lõpuks pidime ikkagi suunama ümber enda töö Google Classroomi, kuna wordpressis puudub võimalus osalejaid hinnata ja isikustada, kuigi materjali hoidjana oleks see hästi toiminud ja andnud kerge ligipääsu. Google Classroom sai lõpuks valitud ka selle lihtsuse tõttu, võrreldes Harno Moodle keskkonnaga, mida oleks kõigepealt eakatele pidanud eraldi protsessina õpetama hakkama. Mis mõlema õpihaldussüsteemi juures jällegi hea on, on see, et ühe teema külge saab panna nii materjale, videosid kui ka ülesandeid. Google Classroom pakub head võimalust abistada ka individuaalsete ülesannete puhul kodus, või kui inimene ei saa osaleda koolitusel kohapeal, läbi Meet videokõne, mis on väga oluline eakate inimeste puhul, et neile pakkuda seda tuge kui vaja. Siiani ei ole ma Harni Moodles näinud videokõne võimalust.

Õpikeskkonna skeem

Õpikeskkonna prototüüp

Lõime kursuse terve sisu poolenisti tühjade kaustadega aga osade ülesannete all on ka ülesanded olemas. Väga mugav oli luua üleandeid ja sinna on väga lihtne panna külge erinevaid faile, videosid, mänge jne. Lihtne on järjestada ülesanded ja vahetada nende asukohta.

Leidsime ka, et Google Classroomil on hea võimalus hindamiseks, kuna meie eesmärk on näha, et eakad sooritavad kursuses tehtud ülesanded ja vähem tähtsust on konkreetsel hindel. Kui tähtaeg on ületatud annab see hea ülevaate ja annab märku, et ülesanne on tegemata. Ja, kui tegevus on sooritatud siis ootab ta õpetaja/juhendaja poolt hindamist, kas siis numbriliselt või tagasiside tekstina.

Sobis väga hästi ka suhtluse pool. Võimalik on sihtgrupiga teha ühtseid videomeetinguid, kui ka individuaalselt, mis sobis meile meie valitud persoonade puhul ideaalselt. Kiire ja hea info postitus, kuhu saab linkida erinevaid videosi, veebilehti, dokumente jne. Väga mugav kalender, mis näitab kohe avalehel tulevaid ülesandeid.

Meie prototüüp õpihaldussüsteemis toimuvast kursusest asub siin.

Koostöö

Rühmatööd tegime tiheda koostööna pidades Zoomi miitinguid ning arutades läbi kõik meie kirja pandu. Lõime mõlemad Google Classroomi materjalide sisu ning vaatasime kõik erinevad võimalused läbi, mida saab kasutada selles õpihaldussüsteemis.

Allikad:

Haridus- ja teadusministeerium. (2014). Eesti elukestva õppe strateegia 2020. https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

Avatud haridus

Valisin kohe teadlikult kaks artiklit valikute seast kuna olen juba täheldanud, et uue teema mõistmiseks ei piisa ühest. Valisin Mishra, S. (2017). Open educational resources: removing barriers from within ja Wiley, D., & Hilton, J. L. (2018). Defining OER-Enabled Pedagogy artiklid. Kuna avatud haridus on minu jaoks täiesti lahti mõtestamata teema siis soovin kõige rohkem nendest artiklitest välja tuua selle, mis võtaks avatud hariduse lihtsalt kokku ning annaks ülevaate avatud hariduse olemusest ja vajalikkusest.

Avatud haridus

Avatud haridus on tasuta digitaalsete õppematerjalide arendamine, mis on loodud peamiselt mittepriviligeeritud õppijate kasuks, kes võivad olla haridussüsteemides alaesindatud või oma globaalses kontekstis marginaliseeritud (Lambert, 2018).

Avatud õpet praktiseeritakse praegu peamiselt avatud ülikoolides. Juba enne esimese avatud ülikooli loomist eksisteeris avatud haridus filosoofia praktikas, mis hindas avatud juurdepääsu haridusvõimalustele ilma piiranguteta. Kahekümne esimese sajandi ühiskonnas avatud hariduse tunnused on sobivamad elukestvale õppele ja personaliseeritud õppimisele (Mishra, 2017).

Avatud pedagoogika

Avatud pedagoogikal on pikk ajalugu ning on kasutusel olnud väga erinevates kontekstides (Wiley & Hilton, 2018).

Hegarty (2015) defineerib avatud pedagoogikat kui laia valikut osalus tehnoloogiate atribuute

innovatsioonile ja loovusele.

Tänu uue tehnoloogia arengule on avatud pedagoogika seos õpilaskesksete lähenemisviisidega veelgi enam tugevnenud. Lisaks on avatud pedagoogika tihedalt seotud avatud loomise, kasutamise ja jagamisega haridus ressurssidega (Wiley & Hilton, 2018) .

Avatud pedagoogika kaheksa atribuuti

Hegarty (2015) toob välja kaheksa avatud pedagoogika atribuuti:

Osalevad tehnoloogiad- kasutada tuleb suhtluseks veebi
Inimesed, avatus ja usaldus- koostööks vajalikud elemendid
Innovatsioon ja loovus- julgustus, et kasutada innovaatilist ja loovat lähenemist
Ideede ja ressursside jagamine- vajalik teadmiste levitamiseks
Ühendatud kogukond- osalemine professionaalide kogukonnas
Õppija loodud- õppijad panustavad ja aitavad luua materjale
Peegeldav praktika- osa võtma peegeldavatest praktikatest
Kaasõppijate hinnang- osa võtma kaasõppijate hindamisest

Avatud õppepraktikad

Open Educational Quality Initiative (2011) määratleb avatud õppepraktikaid, kui praktikate kogumit, mis on seotud juhendi kujundamisega ja õppimist toetavate sündmuste ja protsesside elluviimisega. Nende hulka kuuluvad ka avatud õppematerjalid ning nende loomine, kasutamine ja taaskasutamine kohandades need kontekstuaalse keskkonnaga. Need on dokumenteeritud kaasaskantavas vormingus ja avalikult kättesaadavaks tehtud.

Avatud haridusressursid

Saadaval on palju avatud hariduse ressursside määratlusi, kuid paljud inimesed peavad avatud õppematerjale lihtsalt mis tahes ressursiks, mis on tasuta saadaval, enamasti internetis (Mishra, 2017).
Open Educational Quality Initiative (2011) väidab, et avatud õppematerjalid on digitaalsed materjalid koolitajatele ja õppijatele kasutamiseks ja/või taaskasutamiseks, et õpetada, õppimiseks ja teadustööks, mis on üldkasutatavad või on välja antud intellektuaalomandi litsentsi alusel, mis lubab neid teistel tasuta kasutada või uuesti otstarve teha.
Seos avatud haridusressursside ja avatud pedagoogika vahel tähistab olulist kõrvalekallet sellest, kuidas seda mõistet kasutati 20. sajandil ja 21. sajandi alguses. Tähendus “Avatud” avatud õppe ressurssides näitab, et need materjalid on litsentsitud autoriõiguse litsentsidega, mis annavad kõigile loa osaleda 5R tegevustes – säilitada, taaskasutada, muuta, miksida ja edasi levitada (Wiley & Hilton, 2018).

Wiley (2018) täpsustab 5R-i tegevuste tähendust:

Säilitada – õigus teha, omada ja kontrollida koopiate sisu (nt. alla laadida, paljundada, salvestada ja hallata).
Taaskasutus – õigus kasutada sisu mitmel erineval viisil (nt. klassis, õpperühmas, veebisaidil või videos).
Revideerida – õigus kohandada, muuta või parandada sisu ennast (nt. sisu tõlkida teise keelde).
Miksimine– õigus kombineerida algset või muudetud sisu muu materjaliga, millegi uue loomiseks (nt. sisu mingi teise teema sisse sobitamine).
Levitada – õigus jagada originaalsisu koopiaid, teie muudatusi või mikse teistega (nt. sisu koopia andmine sõbrale).

Avatud haridusressursside toega pedagoogika

Avatud haridusressursside toega pedagoogika, mille tulemuseks on täiendõppe ressursside loomine, et kergendada teiste õpilaste õppimist (Wiley & Hilton, 2018). Wiley (2018) tutvustab uuendatavate ülesannete ideed ehk ülesanded, mis toetavad nii üksiku õpilase õppimist ning tulemuseks on uued või täiustatud avatud haridusressursid, mis pakuvad püsivat kasu laiemale õppijate kogukonnale.

Kriteeriumid, mis eristavad eri tüüpi ülesandeid:

Joonis 1. Wiley & Hilton, 2018.

Kokkuvõte

Hegarty (2015) toob välja, et oma artiklit kirjutades oli tegelikult peaaegu võimatu eraldada avatud pedagoogikat, kui eraldi seisvat komponenti sest kõik atribuudid on omavahel seotud.

Mishra (2017) toob välja, et praegune vajadus on avatud õppematerjalide sisu arendamine, suutlikkuse suurendamine selle integreerimisel õpetamises ja õppimises ning koostöö riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, et propageerida avatud õppematerjalide kasutust. Juurdepääsu suurendamine ning õppe tõhususe ja kvaliteedi parandamine on olulisel kohal. Samuti on oluline tunnustada avatud õppeasutuste rolli haridusvõimaluste võrdsuse parandamisel ja kultuuripärandi säilitamisel. Oluline on ülemaailmse platvormi loomine, et oleks olemas juurdepääs materjalidele erinevates keeltes.

Enesereflektsioon

Kui lugesin artikleid siis panin ikka tähele, et oli vaja veel lugeda, et saada rohkem aru ja nii lõpuks tuligi artikleid rohkem, kui alguses arvasin. Kui panin kirja avatud pedagoogika atribuudid, sain aru, et ka meiega kasutatakse selle aine raames avatud pedagoogika atribuute. Neid kirja pannes tuli mõni atribuut tuttavam ette ning mõne juures pidin rohkem mõtlema, kuidas seda rakendatakse. Sain kindlasti rohkem aru avatud haridusest ning millest see kõik koosneb. Olen ka väga õnnelik, et avatud haridusressursid on praeguseks hetkeks nii kaugele arenenud ning neid on hea ja lihtne kasutada, see teeb meie kõigi õpilaste, kui ka õpetajate töö oluliselt lihtsamaks.

Allikad

Hegarty, B. (2015). Attributes of open pedagogy: A model for using open educational resources. Educational Technology, (July – August), 3 – 13. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ca/Ed_Tech_Hegarty_2015_article_attributes_of_open_pedagogy.pdf

Lambert, S. R. (2018). Changing our (Dis)Course: A Distinctive Social Justice Aligned Definition of Open Education. Journal of Learning for Development, 5(3), 225-244. https://files.eric.ed.gov/fulltext/EJ1197463.pdf

Mishra, S. (2017). Open educational resources: removing barriers from within. Distance Education, 38(3), 369–380. https://doi.org/10.1080/01587919.2017.1369350

Open Educational Quality Initiative. (2011). Beyond OER: Shifting the focus to open educational practices. The 2011 OPAL Report. https://www.researchgate.net/publication/259597164_Beyond_OER_-_Shifting_Focus_to_Open_Educational_Practices_OPAL_Report_2011

Wiley, D., & Hilton, J. L. (2018). Defining OER-Enabled Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 19(4), 133–147. https://eric.ed.gov/?id=EJ1192346

E-portfoolio

Valisin artiklitest Jenson, J. D., & Treuer, P. (2014). Defining the E-Portfolio: What It Is and Why It Matters, sest tunnen ise, et mida rohkem ma enda jaoks kõik definitsioonid lahti mõtestan seda rohkem ma õpikeskkonnad ja võrgustatud õppe aine sisust aru saan.

E-portfoolio definitsioon

Kuigi e-portfoolio kasutamine on ajaga kasvanud ja kasvab ka edasi ei ole haridustöötajad ühtsel arvamusel selle olemusest. Haridustöötajad peavad seda, kas hiiglaslikuks elektrooniliseks failimapiks, autentsuse hindamise vahendiks või digitaalseks multimeedia CV-ks (Jenson & Treuer, 2014).

Lu (2007) defineerib portfooliot selliselt, et see on profiil kuhu registreeritakse oma mõtted, arendamis protsess ja produkt. E-portfoolio on üles ehitatud kooskõlas traditsioonilise portfoolio sisuga, mis võimaldab õpilastel reflekteerida oma arengut ning näidata oma teadmisi ja oskusi ( Dorn & Sabol, 2006).

Jenson & Treuer (2014) defineerivad e-portfooliot kui tööriista, mis on loodud oma õppimise dokumenteerimiseks ja juhtimiseks kogu elu jooksul viisil, mis soodustab sügavat ja pidevat õppimist.

E-portfoolio olemus

Jenson & Treuer (2014) toovad välja ka Paul Treueri poolt 1996. aastal kasutusele võetud portfoolio neli omadust (hiljem sai sellest Open Source Portfolio ehk OSP):

E-portfoolio pidi kuuluma kasutajale ning olema kasutaja poolt hallatav.
E-portfooliot tuli kasutada vastutustundlikult, jagades selektiivset ja läbimõeldud digitaalset teavet.
E-portfoolioid kavatseti kasutada kriitilise mõtlemise arendamiseks.
E-portfoolioid kavatseti kasutada elukestva õppe edendamiseks.

Treuer on e-portfooliot näinud algusest peale töövahendina , mis aitab õpilastel süvendada oma õppimist arenevas avatud veebi võrgus, kuid elukestvas õppes on selle kasutus väike.

Välja toodud on Jenson & Treuer (2014) artiklis, et õpilased kasutavad e-portfooliot, kui seda neilt nõutakse ning peale õpingute lõppu seda edasi ei kasutata.

Jenson & Treuer (2014) on välja toonud, et e-portfoolio mitut viisi võiks kasutada kõigil nendel viisidel, mitte ainult ühel. Õpilased võiksid seda kasutataks kui tööriista, mis võimaldab hoiustada suures mahus materjali aga ka hindamisvahendina nii läbi eneserefleksiooni kui ka väljastpoolt hinnatuna ja seda võiks kindlasti kasutada karjääriteenuste jaoks, kuna see omab ja haldab kasutaja arengut ja vaateid.

Miks e-portfoolio?

Dorn & Sabol (2006) on välja toonud:

E-portfoolio eeliseks on see, et see võimaldab õpetajatel, õpilastel, vanematel ja teistel sidusrühmadel paremat juurdepääsu õpilaste tööle hindamise eesmärgil ning arengu- ja saavutustasemete jälgimiseks.
Õpetajate arvates on e-portfoolio hindamine lihtsam ja vähem aeganõudev.

Elukestev õppimine

Elukestva õppimise eesmärgi saavutamiseks tuleb õpilasi juhendada terve formaalse haridustee jooksul, rakendamine peab olema pidev, et õpilasel tekiksid harjumused ja oskused e-portfooliot pidada. Alles siis saavad lõpetajad oma väljakujunenud oskusi iseseisvalt kasutada, pidades edasi oma e-portfooliot ning seda pidevalt täiendades.

Joonis 1. Cycle of Documented Lifelong Learning (Jenson & Treuer, 2014)

Enesereflektsioon

Ühte artiklit lugedes tuli ikka välja, et tuleb ka teisi artikleid lugeda, mis e-portfoolio teemat kirjeldasid ning annaksid suurema ülevaate kogu teema kohta. Kui vaatan e-portfoolio definitsioone siis ise liigitaks enda blogi hiiglasliku elektroonilise faili mapi alla, kuna kogun väga suurel määral erinevate loengute materjalid ja tööd sinna alla ning samuti on see kasutuses minu teadmiste hindamisel, kuid töövälja pole ma isegi mõelnud varem seda tuua. Olen väga nõus ka Paul Treueri 1996. aasta portfoolio omadustega, kuna näiteks blogi puhul olen tõesti kõige haldaja ise ja samamoodi pean olema vastutustundlik, et info oleks korrektne ja ka viited oleksid paigas, kasutades teiste artikleid või dokumente. Pidevalt blogi pidades olen ka märganud, et tegevus ise on muutunud kergemaks ja kergem on ka teadusartiklite kirjapanek. Olen hakanud kriitilisemalt vaatama mida soovin kirja panna ja mis on olulisem minu jaoks ning mõtlen ka selle peale rohkem, kuidas teistel inimestel oleks seda kergem ja sisukam lugeda.

Allikad

Dorn, C. M., & Sabol, F. R. (2006). The effectiveness and use of digital portfolios for the assessment of art performances in selected secondary schools. Studies in Art Education, 47(4), 344-362 https://www.researchgate.net/publication/316316941_The_Effectiveness_and_Use_of_Digital_Portfolios_for_the_Assessment_of_Art_Performances_in_Selected_Secondary_Schools

Jenson, J. D., & Treuer, P. (2014). Defining the E-Portfolio: What It Is and Why It Matters. Change: The Magazine of Higher Learning, 46(2), 50–57. https://doi.org/10.1080/00091383.2014.897192

Lu, P.-C. (2007). The Integration of Blog Platform and E-portfolio in Art Assessment. The International Journal of Arts Education, 5(2), 154–185. https://ed.arte.gov.tw/uploadfile/periodical/1910_arts_education52_154185.pdf

Võrgustatud õpe

Neljanda ülesande raames, et suurendada oma teadmisi võrgustatud õppe kohta uurin Goodyear (2005) artiklit, mis tutvustab hariduslikku disaini võrgustatud õppes. Artikkel räägib kõrghariduse kontekstis, kus õpetajad otsivad erinevaid võimalusi, et olla innovaatilised, et ajakulu ressurss oleks väiksem ning kõik võimalused oleksid õppimist toetavad (Goodyear, 2005). Eelneva artikli juurde sobis ka hästi Couros (2010) raamatupeatükk, milles keskendus ta avatud veebipõhisele kursusele, mis oli suunatud õpetajatele.

Courose (2010) peamised põhimõtted ja teadmised pärinevad erinevatel teooriatel :

Inimesed õpivad kõige paremini teisi vaadeldes.
Proksimaalse arengu tsoon, rõhutab sellele, et õpilased vajavad juhendamist õpetaja või muu võimeka täiskasvanu poolt (Vygotsky , 1978).
Kaasatus oma arengu planeerimisel ja probleemikesksus.
Õpitu praktilisus

Courose (2010) kursuse jaoks valiti selliste õpikeskkondade vahel nagu WebCT, BlackBoard, Moodle, Ning ja lõpuks valitud wikispaces. Teised keskkonnad tundusid liiga keerulised ning kursuse-kesksed ja wikispaces pakkus häid lisavõimalusi ning head tehnilist tuge.

Kursusel oli kolm eesmärki:

Isikliku digitaalse portfoolio loomine
Õpilaste koostööl valmiv Wiki sisu
Isiklikust digitaalsest portfooliost tulenev digitaalne projekt

Traditsioonilise õpetaja peamised ressursid:

Perekond ja kogukond
Kolleegid
Õppevahendid
Meedia
Digitaalsed ressursid

Võrgustatud õpetaja:

Lisaks traditsioonilistele ressurssidele peaks õpetaja olema aktiivne ka sotsiaalvõrgustikus ning olema õppijatele toeks läbi tagasisidestamise.

Goodyear (2005) toob välja, et kõige tähtsamad osad võrgustatud õppe jaoks on õppematerjalid, mis peavad olema õpilastele kättesaadavad veebis ja õpilaste omavaheline suhtlus. Suhtlus ja koostöö on just selle autori poolt väga rõhutatud võrgustatud õppes, läbi erinevate võimaluste nagu näiteks ühised uurimused, arutelud või praktikad jne. Autor toob välja, et võrgusatud õpe ei ole ainult kaugõpe aga oluline on kasutada erinevaid IKT lahendusi ka päevaõppes, mis arendaksid õppijate omavahelist suhtlus ja arusaama õppematerjalidest. Võrgupõhine õppimine on edukas sellisel juhul kui selle disainiga on nähtud vaeva ning on kasutatud erinevaid võimalusi, mis sobivad erinevatele inimestele.

Goodyear (2005) toob välja organisatsioonilise konteksti:

Joonis 1. Goodyear 1999.

Pedagoogiline raamistik:

Pedagoogiline filosoofia- arusaam inimese õppimisest.
Kõrgtaseme pedagoogika- erinevad õppimise/õpetamise lähenemisviisid, probleemikeskne õpe.
Pedagoogiline strateegia- erinevad õpetamise viisid nt. läbi suhtluse või koostööde.
Pedagoogiline taktika- ülesannete teadlik valimine, mida soovitakse saavutada.

Hariduslikud sätted:

Ülesanded
Keskkond, kaasa arvatud haridustehnoloogia
Õppija aktiivsus
Õpitulemused

Goodyear (2005) väidab, et üldjuhul kasutatakse pedagoogilisest raamistikust ainult teatud osi korraga, kuigi tuleks kasutada kõiki nelja elementi, et saavutada parim tulemus. Hariduslike sätete puhul on kõik tasakaalus, sest see hõlmab õppematerjale, inimesi, keskkonda ja erinevaid tegevusi. Lähtuvalt sellest annab õpetaja õppijatele ülesanded ning õpilased peavad ise olema aktiivsed ja läbi erinevate tegevuste jõudma õpitulemusteni, mida oleks siis õpetajal võimalik hinnata.

Kahe autori võrdlus:

Courose (2010) õppeprotsessi juures on väga suur panus õpetajal, kelle ajaressurss õpetamisse on tohutult suur, mida Goodyear (2005) oma artiklis välja tooduna just vähendada soovib. Goodyear’i (2005) suunitlus on rohkem sellel, et õpilased aitavad üksteist ja see võtab osa koormust õpetajatelt ära, see tundub väga sarnane sellega, mida meiegi oma aines teeme, kus palju tagasisidet tuleb just teistelt õpilastelt. Goodyear (2005) toob välja, et IKT võimaluste kasutamine võib ka viia pettunud õpetajate ja õpilasteni, kuna ülesannetest on erinevalt aru saadud ning sellise olukorra vältimiseks tuleb disainida selline keskkond ning luua kindlad ülesanded, mis toetaks IKT kasutamist ja annaks õpilastele õige arusaama soovitust. Kuna Courosel (2010) on kõik kriteeriumid ja tagasisidestamine väga paika pandud siis on õppijal väga keeruline midagi teisiti mõista. Mõlemad autorid peavad oluliseks kasutada IKT lahendusi, kuid nende lähenemine õpetaja perspektiivist on erinev, üks arvab, et hea õpetaja peabki rohkem aega panustama ja teine autor toob välja võimalusi vähendada õpetaja ajalist koormust.

Minu teadmised:

Saan nüüd aru, et õpikeskkonnad on võrgustatud õppega oluliselt seotud sest just läbi erinevate veebi keskkondade luuakse võrgustatud õpet. Teiste õppijatega suheldes, tagasisidet andes ja grupitöid tehes loomegi võrgustatud õpet. Ise kasutades ülikoolis Moodle’it, eDidaktikumi, blogi ja teisi keskkondi arendan oma digipädevust kui ka oskust luua ise võrgustatud õpet tulevikus. Mulle endale tundus Goodyear’i (2005) seisukoht meelepärasem, kuna tunnen, et õpetaja on küll oluline juhendaja, kuid õppijad õpivad kõige paremini läbi kogemuse, mida nad ise peavad hankima.

Allikad:

Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). AU Press. https://www.aupress.ca/books/120177-emerging-technologies-in-distance-education/

Goodyear, P. (2005). Educational design and networked learning: Patterns, pattern languages and design practice. Australasian Journal of Educational Technology, 21(1), 82–101. https://doi.org/10.14742/ajet.1344

Goodyear, P. (1999). Pedagogical frameworks and action research in open and distance learning. European Journal of Open and Distance Learning. Centre for Studies in Advanced Learning Technology (CSALT), Dept. of Educational Research, Lancaster University, Lancaster, LA1 4YL, United Kingdom. https://petergoodyear.files.wordpress.com/2017/07/goodyear-1999-pedagogical-frameworks-in-odl.pdf

Vygotsky, L. S. & Cole, M., (1978). Mind in society: Development of higher psychological processes. Harvard University Press. https://books.google.ee/books?hl=en&lr=&id=RxjjUefze_oC&oi=fnd&pg=PA1&ots=ojB0P4t_ct&sig=RxeTnw47nEgXOxsMzhcEi0uoVm4&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false

Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

Enda jaoks valisin kolmandaks ülesandeks lugeda Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., ja Milligan, C. artikli “Personal Learning Environmets: Challenging the dominant design of educational systems” , mis keskendub personaalsete ja virtuaalsete õpikeskkondade võrdlusele.

Wilson et al. (2007) jaotavad virtuaalsed õpikeskkonnad dominantseteks disainideks ja personaalsed õpikeskkonnad alternatiivseteks disainideks.

Virtuaalne õpikeskkond ehk VLE ( Domineeriv disain):

Kursuste või moodulite raames kasutatakse erinevaid tööriistu, näiteks testi või foorumid.
Õpetaja on virtuaalses õpikeskkonnas aktiivse rooli esindaja, sest tal on selgelt rohkem võimalusi sisu loomisel ja selle üles seadmisel ning õpilase roll on passiivne.
Kõik õpikogemused, sisu ja vahendid, mida õppijad saavad ja näevad on ühesugused.
Et VLE tooteid oleks võimalik integreerida õpihaldussüsteemidesse on loodud spetsiaalsed standardid ja spetsifikatsioonid.
Kursuse kättesaadavus kaob enamjaolt kursuse lõpetamisega ning isikud, kes kursusel ei osale ei saa kursuse infole ligipääsu.
Väliste organisatsioonide ja õppijate kaasamine, kes ei ole tarkvara haldava organisatsiooniga seotud, on raskendatud.

Personaalne õpikeskkond ehk PLE (alternatiivne disain):

PLE loob ühendusi erinevate teenuste ja kasutaja vahel ning kordineerib erinevaid tööriistu , et õppija eesmärke toetada.
Kõikidel personaalse õpikeskkonna kasutajatel peaks olemas olema võimalused kasutada süsteemi ressursse, neid avaldada, organiseerida, hallata ja oma vajadustest lähtuvalt kasutusele võtta.
Õppijast lähtuv sisu, kus õpilane ise organiseerib omale vajaliku informatsiooni ja valib omale vajalikud tööriistad.
PLE süsteemid peavad suhtlema võimalikult paljude teenustega, mis pakuvad patenteeritud API-sid, näiteks nagu Google Maps ning teenustega, mis toetavad üldisemaid veebi standardeid nagu näiteks IETF Atom.
Oluline rõhk on ressursside jagamisel ja Creative Commonsi litsentside kasutamisel, et ressursse saaks redigeerida, muuta ning uuesti avaldada.
Koordineerib teavet ja teenuseid, mis on seotud PLE kasutaja ning omanikuga.

Võrdlus

Võrdluses tooksin välja, et VLE pigem kaitseb ressursse, mis on süsteemi üles pandud ning ei lase neid jagada ja PLE tegeleb just jagamisega. PLE on keskendunud rohkem personaalsele lähenemisele, mis on suunatud kas ühe õppija või grupi vajaduste rahuldamiseks. PLE-d on võimalik ühendada ka andmebaaside ja sotsiaalmeedia kanalitega, mis muudab rühmatööd mugavamaks ja lihtsamaks. Sellega võrreldes annab VLE kõigile ühesuguse vaate ja kogemuse ning ei ole paindlik. PLE keskkondades andmete haldamine võib osutuda keeruliseks, kuna ajaga koondub sinna palju informatsiooni erinevatest allikatest.

Minu arvamus

Minu jaoks on kindlasti PLE keskkonnad õppija sõbralikumad ning leiavad kindlasti ka rohkem kasutust just ülikooli tasandil, vähemal määral põhikoolis või gümnaasiumis. Arusaades PLE õpikeskkondade omadustest ja headest külgedest olen siiski veendunud, et VLE õppekeskkondi kasutatakse rohkem just üldhariduses ning oleks tore näha, et jõutaks sinna punkti kus PLE õpikeskkonnad tuleksid ka seal kasutusele, mis muudaks õppijate jaoks õppimise individuaalsemaks ning looks õppijatele paremad võimalused koostöödeks.

Minu õpikeskkondade kaardistus:

Allikad

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://doi.org/10.20368/1971-8829/247

Õpihaldussüsteemid- teoreetiline ülesanne

Koduseks ülesandeks valisin teoreetilise refleksiooni kirjutamise ’’Students’ use of learning management systems and desired e-learning experiences: are they ready for next generation digital learning environments?’’(Koh, & Kan, 2021) artikli kohta.

Minu jaoks on LMS ( Learning management system ) väga uudne lühend, mille lähemalt uurimine tundus mulle endale oluline.

Õppehaldussüsteemid ehk LMS-id pakuvad õpilastele ja õpetajatele veebipõhist klassiruumi, mis tugevdavad ja kergendavad õppeprotsesse (Bradley, 2021). LMS-id on kõrghariduse tehnoloogia infrastruktuuri kriitilised komponendid (Koh & Kan, 2021). LMS-id on võimsad tehnoloogiad, mis ei ole veel oma täit potentsiaali saavutanud ja on infoajastu hariduses väga olulised. LMS-i ja muude arvuti haridussüsteemide vahe mõistmiseks tuleb mõista LMS-i süsteemsust. LMS on raamistik, mis käsitleb kõiki õppeprotsessi aspekte (Watson & Watson, 2012).

Bailey (1992) on pannud paika LMS-i üldised omadused hariduses:

Õppe eesmärgid on seotud individuaalsete tundidega.
Tunnid on integreeritud standard õppekavasse.
Õppevara laiendab mitut klassi taset järjepidevalt.
Juhtimissüsteem kogub õpilaste töö tulemusi.
Haldustööriistad, mis võimaldavad hallata kasutajate registreerimisi, profiile, rolle, õppekavasid, sertifitseerimise teid, juhendaja ülesandeid, sisu, sise eelarveid, kasutaja makseid ja tagasimakseid ning ajakava koostamist õppijate, juhendajate ja klassiruumide jaoks; juurdepääsu pakkumine sisule, kaasates meediumit (klassiruum, võrgus), meetodit (juhendaja juhitud, omas tempos) ja õppijaid (töötajad, kliendid).
Sisu arendamine, sealhulgas loomine, hooldamine ja säilitamine; sisu integreerimine kolmanda osapoole õppevaraga.
Õppijate pädevuslünkade hindamine ning oskuste omandamise ja staatuse juhtimine; hinnangute koostamise pakkumine ja toetamine.
Järgides selliseid standardeid nagu SCORM ja AICC, mis võimaldavad importida sisu ja õppevara, mis vastab standarditele, olenemata sellest, millises autorisüsteemis see loodi.
LMS-i konfigureerimise toetamine, et see toimiks koos olemasolevate süsteemide ja sisemiste protsessidega.
Turvalisuse pakkumine, nagu paroolid ja krüpteerimine.

Koh & Kan (2021) uuring viitab sellele, et valdav enamus õpilasi kasutavad LMS-i keskkondi õppimise haldamiseks, mitte õppimiseks, mis on mõjutatud õpilaste vähestest kogemustest, mitte õpilaste suhtumisest. Selles artiklis tuuakse sisse ka lühend NGDLE (Next-Generation Digital Learning Environment), mis tähendab tõlgituna järgmise põlvkonna e-õppekeskkond. Samuti väidab Koh & Kan (2021), et NGDLE kasutuselevõtt, teaduskonna arendamine ja pedagoogiline muutumine suudab paremini tagada, et NGDLE erinevaid täiendusi optimeeritakse õppimiskogemuste poole, mida nii üliõpilased/õpilased kui ka õppejõud tajuvad motiveeriva ja kasulikuna.

Maas al et. (2016) NGDLE (Next-Generation Digital Learning Environment) aruanne kirjeldab keskkonda, mis ei asenda LMS-i, vaid suurendab seda ja aitab keskenduda viiele põhifunktsioonile, mis teeb selle mõiste kergemaks:

(1) koostalitlusvõime ja integratsioon;

(2) isikupärastamine;

(3) analüütika, nõustamine ja õppimise hindamine;

(4) koostöö;

(5) juurdepääsetavus ja universaalne disain.

Kokkuvõtteks sain aru, et LMS on suur õppehaldussüsteem, mis omab kindlat struktuuri, mille järgi see on üles ehitatud. See on loodud, et õpetaja ja õppija viia veebis üksteiseni ja muuta nende kommunikatsiooni lihtsamaks ja mugavamaks. Sain ka aru, et me kindlasti ei ole veel jõudnud selleni, et see toimiks täpselt nii nagu vaja sest õppijad ja õpetajad ei tunne ennast veel piisavalt kompetentselt erinevaid LMS süsteeme kasutades. Kuigi erinevaid LMS süsteeme on juba kasutatud üle 20-ne aasta siis on see ikka arengujärgus, et muuta selle kasutus lihtsamaks ja tõhusamaks.

Allikad

Bailey, G.D., (1992). Wanted: A Road Map for Understanding Integrated Learning Systems. Educational Technology Vol. 32, No. 9, 3-5. https://www.jstor.org/stable/44427612

Bradley, V. M. (2021). Learning Management System (LMS) use with online instruction. International Journal of Technology in Education (IJTE), 4(1), 68-92. https://doi.org/10.46328/ijte.36

Koh, J. H. L., & Kan, R. Y. P. (2021). Students’ use of learning management systems and desired e-learning experiences: are they ready for next generation digital learning environments? Higher Education Research & Development, 40(5), 1–16. https://doi.org/10.1080/07294360.2020.1799949

Maas, B., Abel, R., Suess, J.,& O’Brien, J. (2016). Next-Generation Digital Learning Environments: Closer Than You Think!. https://www.eunis.org/wp-content/uploads/sites/8/2016/03/EUNIS2016_paper_4.pdf

Watson, W. R., & Watson, S. L. (2012).An argument for clarity: what are learning management systems, what are they not, and what should they become?. TechTrends, Springer Verlag, 2007, 51(2), pp.28-34. ffhal-00692067f . https://hal.archives-ouvertes.fr/hal-00692067

Haridutehnoloogia ajalugu

Molnar, (1997) väidab, et esimesed töötavad arvutid olid MARK 1 (1944 aastal) ja ENIAC (1946 aastal), mis loodi Pennsylvaania ülikoolis. Esialgu kasutati arvuteid matemaatika, teaduse ja inseneritöö jaoks, et lahendada matemaatilisi probleeme. Seymoure Papert oli inimene, kes töötas välja programmeerimiskeele LOGO, mis oli hiljem ka LEGO ehituskomlektide aluseks. Tema soov oli viia matemaatika lasteni nii, et lapsed saaksid olla matemaatikud. 1960-dadest alustasid arvutite kasutamist ka juba koolid ja 1974-ks aastaks kasutasid arvuteid juba kaks miljonit õpilast tundides. 1980-datel tulid superarvutid, tänu millele oli võimalik rajada ülemaailme võrgustik. 1984. aastal asutas NFS viis superarvutikeskustmis olid ühendatud magistraalvõrguga, et arvutid saaksid üksteisega suhelda ning 1985. aastal ehitas NSF riikliku võrgu NSFNET, et teha suured süsteemid kättesaadavaks kõikidele kolledžitele ja ülikoolidele teaduse ja hariduse jaoks (Molnar, 1997).

Molnar, (1997), väidab, et inimestel on suuri raskusi suurte andmemahtudega toimetulekul, kuid kui võrrelda info üleküllust tänapäeval siis tegelikult oleme me selleks täiesti võimelised, kui me sorteerime meile olulise välja. Olen nõus väitega, et majandus, teadus, tehnoloogia ja haridus on omavahel tihedalt seotud ning, et teaduspõhised uuendused loovad uusi tööstusharusid ja uusi töökohti. Tehnoloogia suurendab tootlikkust, kuid nõuab kõrgemalt kvalifitseeritud tööjõudu, kellel on laiem haridus ning suurem teadlikkus teaduse tööriistade ja teooriatega. Konkurentsivõime ei sõltu ainult uute uuenduste avastamisest, vaid ka kiirusest, millega need teadmised meie haridussüsteemide kaudu edastatakse, et luua kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid, kes saavad oma teadmisi rakendada (Molnar, 1997).

On teada, et enamus olulistest innovatsioonidest inimese- ja arvuti vahel toimusid korporatsioonide uurimislaborites koostöös ülikoolidega. 1998. aastatel mõjutasid ikka peamiselt liideste stiile ja aplikatsioone oluliselt ülikoolid ja laborid, üldjuhul toetudes riigi rahastusele (Myers, 1998). Myers (1998) toob välja, et ülikoolide ja ettevõttete toetamine peaks olema edasi riigi poolt toetatud, et tehnoloogia ja teadus saaksid edasi areneda. Nõustun Myers´i (1998) väitega ainult osaliselt, sest tänapäeva IT maailm on kättesaadav valdav enamusele, mis muudab tehnoloogia arendamise ka võimalikuks ilma suurema rahastuseta, kuid on teatud suuremad projektid, mis kindlasti nõuavad suuremaid ressursse nt. sai meditsiinitehnoloogia ettevõte 2017. aastal 2,8 miljonit eurot Euroopa Komisjonilt, et arendada sensorit, mis hindab neeruasendusravi kvaliteeti uuel viisil ning pakub seeläbi võimaluse pikendada patsientide eluiga ning parandada elukvaliteeti (Ajaleht Pealinn, 2017).

Kuna teema on minu jaoks väga uudne siis ei saa ma olda, et oleksin väga kursis varasemalt olnud haridustehnoloogia ajalooga. Minu jaoks oli üllatav, kui suurt rolli on tegelikult mänginud ülikoolide osa tehnoloogia ajaloos ja sooviksin seda ka edasi iseseisvalt uurida, kui suurt rolli ülikool tänapäeva ajastul tehnoloogia arendamisel mängib ja kui palju toetust riigi poolt eraldatakse ülikoolis arendavate tehnoloogiate jaoks. Olen täiesti nõus Molnariga (1997), et õigesti rakendatud haridustehnoloogia on tõhus vahend õppimiseks.

Molnar (1997) on kirjutanud väga hästi kuidas uued intellektuaalsed tehnoloogiad pakuvad uusi ja paremaid viise inimese võimekuse suurendamiseks, inimliku arutlusvõime mitmekordistamiseks ja inimlike piirangute kompenseerimiseks, saadaval on võimsad tehnoloogiad, mis suurendavad oluliselt oskusi, mis on vajalikud andmete teisendamiseks teabeks ja teabe muutmiseks teadmisteks. See kehtib ka tänapäeval, sest järjest tuleb juurde uusi ja uusi tehnoloogiad, mis pakuvad jällegi paremaid ja uusi viise meie võimekuse suurendamiseks ja kunagi on meie ajastu kellegi ajalugu.

Allikad

Ajaleht Pealinn. ( 2017. 21. aprill ). Eesti meditsiinitehnoloogia ettevõte sai EL-ist 2,8 miljonit toetust. https://pealinn.ee/2017/04/21/eesti-meditsiinitehnoloogia-ettevote-sai-el-ist-28-miljonit-toetust/

Myers, B. A. (1998). A Brief History of Human-Computer Interaction Technology. Human-Comuter Inetraction Institute. School of Compute Science. Carnigie Mellon University Pittsburgh, PA 15213-3891. Loetud aadressil https://dl.acm.org/doi/pdf/10.1145/274430.274436

Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. Loetud aadressil http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx

Õpileping

Minu õpileping kursusele Õpikeskkonnad ja -võrgustikud õpe.

Teema: Olen küll tutvunud erinevate õpikeskkondadega kuid sooviksin neid õppida pädevalt kasutama, kuna iga keskkonnaga tutvumine võtab aega siis loodangi just selles aines erinevate keskkondadega töötada ja enda pädevusi arendada. Suur huvi on lähemalt tutvuda õpikeskkondade loomise ja haldamise võimalustega. Kindlasti tuleb mul arendada oma digipädevusi. Kuna võrgustatud õpe on minu jaoks väga võõras pealkiri ei osanud ma seda millegagi seostada ning tunnen, et vajan kindlasti selle mõiste lahti seletamist, et saada paremini aru ka sellest kursusest tervikult.

Eesmärgid: Tahan olla oma töös kompetentne ja teadlik erinevatest õpikeskkonna võimalustest ja osata neid ka tutvustada lastele, vanematele kui ka kolleegidele, muidugi soovin osata ka neid kasutada ja võib-olla ka luua, kuna tihtilugu ei ole just sellist keskkonda nagu parasjagu vaja on. Soovin, et mu digipädevused oleksid piisavad selleks, et oskaksin kasutada erinevaid vahendeid ja programme oma töös. Kindlasti on mu üheks suureks eesmärgiks suurendada oma teadmisi võrgustatud õppe kohta, kuna olen aru saanud, et õpikeskkonnad on võrgustatud õppega oluliselt seotud sest just läbi erinevate veebi keskkondade luuakse võrgustatud õpet. Teiste õppijatega suheldes, tagasisidet andes ja grupitöid tehes loomegi võrgustatud õpet ja ma väga loodan, et oskan peale seda kursust ka ise võrgustatud õpet luua.

Strateegiad: Tutvun võimalikult paljude õpikeskkondadega ja kasutan neid erinevateks ülesanneteks nt. wordpress, moodle ja edidaktikum. Ise kasutades ülikoolis Moodle’it, eDidaktikumi, blogi ja teisi keskkondi arendan oma digipädevust kui ka oskust luua ise võrgustatud õpet tulevikus. Osalen kõikides loengutes, et midagi kuulmata ei jääks. Tutvun kursusekaaslaste materjalidega ning loen teemakohast kirjandust. Teen ära kõik kodutööd.

Vahendid/ressursid: Kasutan eesmärkide saavutamiseks arvutit, tahvelarvutit, telefoni, e-raamatukogu, erinevaid õpikeskkondi ja õpihaldussüsteeme. Räägin inimestega, kes teavad minust rohkem. Planeerin oma aega.

Hindamine:

Olen teinud kõik kodutööd tähtajaks.
Oskan kasutada rohkem õpikeskkondi kui 5.
Olen loengutes kohal olnud.
Olen lugenud läbi teemakohaseid artikleid.
Teen ühe õpihaldussüsteemi endale selgeks nii, et oskan luua terve kursuse.

Refleksioon:

Minu puhul toimis see hästi, et sain läbi töötada erinevaid artikleid teemade kohta, kuna sain palju suurema ülevaate iga teema kohta. Kuna terve see kursus algas minu jaoks nii, et ma ei saanud midagi aru ja mõtlesin, et olen täiesti vales kohas siis selle kursuse lõpuks tunnen ennast palju kompetentsemana. Juba see, et tean, et õpihaldussüsteem ja õpikeskkond on erinevad asjad ja mida need tähendavad annab minu jaoks rohkelt juurde. Kindlasti ei ole see teema minu jaoks veel täiesti selge ja pean hakkama rohkem kasutama praktikas erinevaid võimalusi edasi aga ühe kursuse üles loomine Google Classroomis andis mulle kindlust, et asi ei ole nii hull kui paistis, kõik võtab küll aega aga saab selgeks. Nägin ka, et iga õpihaldussüsteem on erineva sihtrühma jaoks ja see ongi haridustehnoloogi ülesanne need õiged keskkonnad leida erineva sihtgrupi jaoks. Selle kursuse jooksul nägin, et olen võimeline läbi töötama päris palju vajaminevat materjali ja enda jaoks ka kasuliku info nendest säilitama. Nõrkuseks pean veel ikka seda, et võrreldes paljude teiste tudengitega vähemalt mulle tundus nii, ei ole ma veel nii pädev erinevaid õpihaldussüsteeme ja õpikeskkondi kasutama ja see osa kindlasti vajab arendust. Olen väga õnnelik, et jõudsin ka selle eesmärgini, et aru saada, mida tähendab võrgustatud õpe ja, et sain aru, et ka meiega kasutatakse võrgustatud pedagoogika lähenemisviisi: Pedagoogiline filosoofia– arusaam inimese õppimisest, kõrgtaseme pedagoogika– erinevad õppimise/õpetamise lähenemisviisid, probleemikeskne õpe, pedagoogiline strateegia– erinevad õpetamise viisid nt. läbi suhtluse või koostööde ja pedagoogiline taktika– ülesannete teadlik valimine, mida soovitakse saavutada (Goodyear, 2005). Jäin kursusega rahule ja sain kindlasti paremad teadmised teemade kohta, mida käsitleti, kuigi alguses teooria mahukus hirmutas kõvasti. Aitäh, et tänu iseseisvatele ülesannetele nägin oma võimet olla iseseisev õppija ja oma oskust õppimist motiveeritult suunata ning aega planeerida!

Aitäh!

Allikad

Enesetutvustus

Tere kõigile!

Minu nimi on Aalo Banko, olen 29 aastane ning elan kosel. Olen õppinud alushariduse pedagoogikat ja töötanud lasteaia õpetajana aga seoses suure huviga haridusrobootika ja haridustehnoloogia vastu otsustasin asuda õppima Haridustehnoloogia erialale. Tegemist on minu jaoks suure väljakutsega nii ajaliselt kui ka teadmiste poolest. Tunnen, et pean tegema erialaselt väga palju uurimust ja koguma suurel määral teadmisi sest varasem pagas haridustehnoloogiast on väike, aga ootan põnevusega igat loengut, et midagi uut jälle teada saada.

Täna veel olen kolme lapse ema kuid minu neljas kosub kõhus veel loodetavasti neli kuud. Olen ambitsioonikas, elav ja töökas. Suhtlen üldiselt inimestega vabalt ja aitan kõigega millega oskan.

Enamus mu hobisid hõlmavad mu lapsi ja mõned nendest on hetkel tagaplaanil sest ega mul eriti aega kõige kõrvalt enda isiklike hobide jaoks ei jää. Aga need mida saan teha on muusikat kuulata, lastega koos maalida ja veidike ikka meeldib õpetada teisi ka hobikorras. Aasta olen olnud ka talu omanik, mis avas endast täiesti uue kategooria minu huvidele, millest ennem eriti väga ei hoolonud.

See siis natuke minust, ilusat päeva 🙂